LUUHAIGUSED HOBUSTEL

Vanarahva seas on ütlus “kui hobusel pole jalgu, pole hobust”.

Hobuste jalahaigused on väga lai probleemide grupp, mis lähtub kogu organismis toimuvatest erinevatest protsessidest, väljendudes väliselt ebaselgetes muutustes jalaseisudes, liikumises,liikumisaparadi töös.

Luude ja liigeste probleemide olemust mõistmata võime tahtmatult neile kaasa aidata,kuigi soovime hobusele parimat.

Kuidas?

 *Hobused vajavad palju liikumist.Tallispidamisel vähese või mõõduka liikumise puhul, eriti noortel hobustel, võivad tekkida erinevad luude kasvuhäired.

  *Liigse kõrge proteiinisisaldusega teravilja/ lisasööda söötmine võib viia noortel hobustel luu epifüüsi põletikuni, millest omakorda võivad areneda hilisemad liigeste deformatsioonid ja kontraktuurid.

    Vaatleme järgnevalt olulisemaid luukoe põletikuga seotud haigusi, et mõista jalgade deformatsiooni , kontraktuuride ja ebamääraste longete põhjusi.

EPIFÜSIIT on oluline üldine noorte hobuste luuhaigus, mis väljendub luude kasvuplaadi paksenemisena randme ja sõrgatsiliigeses ning selgroolülides. Selliseid muutusi esineb ka rahhiidi puhul, ent rahhiit on põhjustatud D- vitamiini puudusest organismis. Hobustel on luu epifüüsi põletik põhjustatud

1.     tasakaalustamata ratsioon-vähe heina ja liiga palju teravilja/lisasööta (Ca-P imbalanss),proteiinirikka sööda söötmine

2.     kiire kasv,ülekaalulisus

3.     geneetiline soodumus

4.     traumad

Välised tunnused on

·       üldine liigeste jäikus, seotud käik, haige varss ei liigu ja mängi koplis nii palju kui teised

·       randme või sõrgatsiliigese ülasosa paksenemine

·       võib esineda kerge longe,liiges võib olla soojem,aga mitte ühtlaselt paksem

·       hilisemad tüsistused on jaladeformatsioonid(varus, valgus randmest), püstine sõrgats ja kontraktuurid. Samuti võib wobbler- sündroom olla põhjustatud selgroolülide epifüsiidist

Mida teha?

Röntgenpilt näitab kasvuplaadi vohamise kohta ja tugevust ning kaasnevaid muutusi. Esmaseks võtteks ravis on ratsiooni kriitiline muutmine  mineraalainete tasakaalustamiseks ja proteiini vähendamiseks.

Dieet ülekaalu vähendamiseks vähendab raskuse traumalisi mõjusid epifüüsile. Oluline on regulaarne kabjahooldus, et vähendada liigeste külgdeformatsioonide teket.

Arst võib määrata põletikuvastaseid ravimeid, et vähendada valu ja ennetada deformatsioone, selline ravi on pikaajaline.

Üldiselt võib epifüsiit ka “välja kasvada”, sälu kasvades muutused vähenevad ; enamasti jäävad aga jaladeformatsioonid, mida ei seostata tavaliselt esinenud “lastehaigusega”.

OSTEIIT JA OSTEOMÜELIIT on seotud otseselt luukoe põletikuga.

Osteiit on luuümbrise põletik, mis tekib enamasti nahka mitte vigastava löögi tagajärjel. Tavaliselt longet ei esine. Selline seisund paraneb ise.

Luuni ulatuva haava puhul võib luuümbrise kude eralduda ning selline haav ei parane enne, kui eraldunud luukude haavast eemaldatakse.

Osteomüeliit on kogu luukoe põletik.Vastsündinutel on ta põhjustatud madalast immuunsuse tasemest või organismis olevast infektsioonist, mis kandub verega liigestesse ja luudesse.

Infektsioon võib sattuda organismi platsentast, nabaväädi , seedtrakti või kopsude kaudu. Luukude võib olla põletikuline paljudes kohtades, põhjustades ka septilisi artriite ehk liigesepõletikke, mis enamasti lõppevad varsa surmaga.

Tunnused: ootamatult tekib äge longe ja kudede või liigese turse- võib arvata, et mära astus varsa jalale peale ja isegi luumurdu kahtlustada. Kohene röntgen ei näita luukoe muutusi, need tekivad alles paari nädala pärast, siis aga on tulemusliku aktiivse ravi efekt vähene.

Mida teha?

Arst määrab laia toimespektriga antibiootikume, samuti võib arenenud septilise artriidi puhul liigeseõõnt aseptiliselt loputada koos kombineeritud raviga. Prognoos tervenemisele on ettevaatlik. Liiges võib jääda muutunuks. Ravi on pikk ja komplitseeritud.

    Teine luukoe põletiku põhjus on luumurru puhul luukoesse sisenevate bakterite poolt tekitatud infektsioon. Kinnise luumurru korral, kui luud proovitakse fikseerida, võivad bakterid siseneda operatsioonihaava kaudu, ka välise fiksaatori puhul. Paraku täiskasvanud hobust ei ole meil võimalik tulemuslikult abistada, küll aga on olnud edukaid varssade jalaluumurru paigaldamise operatsioone.

OSTEOPOROOS ehk luukoe hõrenemine väljendub luu kergeks ja poorseks muutumisega, mille tõttu ta on kergesti purunev löökidel ja füüsilistel pingutustel. Selliseid luumurde võib tekkida varsal, kes peale sündi on vähe liikunud ja hiljem koplis vabalt emale järgi kappab. Vähese liikumise tõttu ja ebapiisava elastsuse tõttu on jala koed skeleti nõrgimaks lüliks. Seega- mida rohkem liikumist, seda parem, juba teisest päevast alates!

Luuhõrenemine esineb lokaalselt jalal, mis on lahastatud; eriti varsal on oluline hoida lahast jalal nii vähe kui võimalik, sest noortel on luustumise muutused väga kiired. Samuti on osteoporoos aktuaalne juhul, kui jalal on liigne pidev koormus- kasvaval varsal ühe jala probleem võib hiljem osutuda kõikide jalgade probleemiks ja deformatsioonideks.

Luuhõrenemine on põhjustatud ka liigsest floorist. Hobune saab floorimürgituse karjamassöödast, kuhu on industriaalsest keskkonnast kogunenud floor.Enamasti esineb siis randme ja kämblaluude vohamist, mis muudab randme ja kämbla paksuks, käik on seotud ja esineb longe.

Floori kogust saab analüüsida kusest .

GENEETILINE soodumus hulgieksostoosideks (HME,hereditary multiple exostosis) on geeni muutusest põhjustatud seisund, mida iseloomustab luukuju muutumine ja vohandid erinevatel luudel, enamasti toruluudel, aga ka roietel ja vaagnaluudel. Varsal on sünnijärgselt nähtavad luulised ebaühtlased paksendid, kasvades ka luukoevohandid suurenevad. Esineb kerge kuni keskmine longe , esineb turse liigestes ja liigesepaunades. Ravi ei ole, tuleks vältida aretuses geneetiliste luuvohanditega hobuseid.

Kirjut jalaprobleemide gammat võiks jätkata, järgmiseks teemaks oleks kuulus osteohondroos(OCD), millest on palju kirjutatud ja kujutab endast liigesekõhre luustumishäiret.

Kokkuvõtlikult paneme hobusekasvatajale südamele:

Jalaprobleemide minimaliseerimiseks

·       lubage oma hobustel palju vabalt liikuda

·       söötke hobuseid tasakaalustatult vastavalt tõu, vanuse ja soo eripäradele

·       hooldage hobuste kapju regulaarselt

·       vastsündinud varssadel pöörake tähelepanu esmasele hooldusele, kiirele ternespiima saamisele

·       vältige traumade tekkimise võimalusi hobustel

Ulvi Martin, loomaarst