Täku sperma viljastamisvõime probleemid
Tiinuse saavutamiseks on kaks osapoolt-täkk ja mära. Märapoolsetest tiinestumisprobleemidest oleme rääkinud palju, vaatame missugused faktorid mõjutavad tiinestumist täkupoolselt.
SPERMA
Sperma koosneb munanditest toodetavatest spermidest ja lisasugunäärmes –eesnäärmes toodetavast seemnevedelikust ehk seemneplasmast. Spermid ja seemneplasma ühinevad paaritusakti ajal.Kui spermid jõuavad kusitisse, väljutatakse ka lisasugunäärmete sekreedid.Sperma on vedeliku konsistentsiga.
Kusitisibulanääre ehk bulbouretraalnääre toodab eesnäärmega sarnaselt vedelikku, mis kusistist esimese fraktsioonina väljudes libestab ja puhastab kusitit ning lisab spermale kogust. Sperma väljub paaritusel ejakulatsiooni alguses emakasse, lõpufaasis väljub seemnepõitest geeljas fraktsioon, mis jääb mära tuppe , mis on looduse poolt määratud tuppe desinfitseerima.Geelja fraktsiooni kogus võib täkkudel oluliselt varieeruda.
Lisasugunäärmete patoloogiate puhul sperma kvaliteet langeb, mistõttu märade tiinestumistulemus on madalam. Probleeme on raske avastada, sest väliselt on täkk terve,langus võib olla spermide otseliikumis- ja töötlemisvõimes.
SPERMIDE TEKE JA ARENG
Spermide füüsiline kvaliteet sõltub munadite termoregulatsioonivõimest. Kvaliteetse spermiogeneesi tagab 4-5 kraadi kehatemperatuurist madalam temperatuur:33 oC. Vanematel täkkudel võib spermide kvaliteet langeda termoregulatsiooni häirete tõttu.
Tekkemehhanism
Spermid tekivad munandites asuvates torukestes spetsiaalsete spermatogooniliste Sertoli rakkude mõjul. Spermatogoonidest tekivad spermatotsüüdid,mis jagunemise käigus saavutavad esmalt spermatiidi ja siis spermi struktuuri.Spermid suunduvad torukeste lihaskontraktsioonide abil munandimanusesse,mis asub munandi peal. Munandimanuses paikneb 70 meetri pikkune munandimanuse juha,kus spermid järelvalmivad ja deponeeruvad. Viljastamisvõimelised spermid väljuvad munandimanusest seemnejuha kaudu lihaskesta kontraktsioonide abil kusitisse paaritusakti ajal.
Joonis.Spermatogeneesi faasid:
1.Spermatotsütogenees- spermatogoonide teke
2.Meioos – spermatogoonide jagunemine spermatiidideks
3.Spermiogenees – spermatiidide jagunemine ja küpsemine spermideks
Spermatogenees täkul kestab 57 päeva.
Lihaskesta kontraktsiooni probleemide korral võivad spermid munandimanuses või seemnejuhas kuhjuda ja toruja valendiku ummistada. Kevadel esimeste ejakulatsioonide ajal võib vahel täheldada väga suure kontsentratsiooniga ja väheliikuvate spermidega ejakulaate,tavaliselt selline seisund stabiliseerub.
Spermide teke sõltub aastaajast ja täku vanusest.Samuti sõltub spermide produktsioon munandite suurusest.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------NB! Paaritus on vaja teostada enne ovulatsiooni,sest värske sperma puhul on spermidel vaja eelnevalt paikneda munajuhas,et teostuks kapatsitatsioon ja akrosoomi reaktsioon
Külmutatud sperma puhul kapatsitatsiooniaega ei ole vaja, sest külmutatud sperma puhul on seemneplasma enne eemaldatud.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
SPERMI EHITUS JA VILJASTAMISE TOIMEMEHHANISM
Sperm soosneb peast,kaelast,keskosast ja sabast.
Pea koosneb tuumast ja eesosas asuvast akrosoomist,pead katab plasmamembraan. Plasmamembraan koosneb fosfolipiididest ja erinevatest keemilistest proteiinidest.
Tuum kannab DNA infot. Spermi pea eesosas asuv akrosoomil on täita tähtis roll viljastumise protsessis-suure hulga spermide akrosoomide biokeemilise mõju tõttu suudab üks sperm tungida läbi munaraku kesta ja teostada viljastamise.
Kael sisaldab tsentriooli,mis viljastamisel siseneb munarakku ja moodustab sügoodi alge.
Keskosa koosneb spetsiaalselt paiknevatest mitokondritest,mis toodavad spermi liikumiseks vajalikku ATP-d.
Saba koosneb mikrotorukestest.
Spermi kapatsitatsioon
Ejakulaadis mõjutab seemneplasma spermi keemilisi protsesse nii, et sperm ei suudaks koheselt munarakku läbida. Munajuhas teatud aja pärast epiteelirakkude toimel see mõju kaob ja sperm on viljastusvõimeline ja tekib akrosomaalne reaktsioon.
Akrosomaalne reaktsioon
Seemneraku plasmamembraani kontakt munaraku kestaga põhjustab Ca-ioonide kontsentratsiooni tõusu spermi peas, mille tagajärjel spermi plasmamembraan ja akrosoomi otsmine membraan lagunevad ning akrosoomi sisu vabaneb, DNA-d sisaldav tuum siseneb koos kaelas asuva tsentriooliga munarakku.
Munarakku saab siseneda ainult üks sperm,sest sisenemisel toimub munaraku kesta muutus- kortikaalne reaktsioon, mis muudab selle teistele spermidele läbimatuks.
SPERMA HINDAMINE
Sperma hindamine on oluline määramaks sperma kvaliteeti ja spermide morfoloogiat.
1.Kogus täkul varieerub 30-100 ml piires. Suurema koguse puhul on spermide kontsentratsioon tavaliselt madalam.
2.Kontsentratsioon ehk tihedus on täkuspermal 100-300miljonit spermi /ml. Alla saja miljoni spermi milliliitris viitab spermiogeneesi häiretele.
3.Spermide liikuvus
on kvaliteetse sperma puhul 75% ja rohkem. Silmas peetakse otseliikuvate spermide arvu, need spermid on viljastamisvõimelised.
Spermide liikumisprotsendi langus võib olla põhjustatud lisasugunäärmete sekreetide probleemidest,samuti spermiogeneesi häiretest.
Hooaja esimestes ejakulaatides võib liikuvus olla madalam ja kontsentratsioon kõrgem, samuti vähendab liikumisprotsenti täku tugev stress, paaritus-ja töökoormus.
4.Spermide morfoloogilised muutused
Spermide füüsiliste puuduste puhul võivad spermid küll liikuda, ent nad ei ole viljastamisvõimelised. Akrosoomi defektide puhul me mikroskoopilisi muutusi ei näe ja spermid võivad olla liikuvad, ent viljastamisvõime on madal.
Spermide morfoloogiat saab hinnata erinevate kriteeriumide järgi. Mikroskoopiliselt hinnatakse normaalse kujuga sperme, samuti vormimuutusi spermide peades, keskosades ja sabades ja spermide arenguvigu (topeltpeaga või -sabaga spermid),saba puudumist või kaela defekte.
5.Kahjustavad sisaldised spermas
Sperma ei tohi sisaldada kusesetteid ja vererakke, need vähendavad sperma kvaliteeti ja ärritavad mära suguorganeid. Põletikurakkude tõus spermas (PMN) näitab lisasugunäärmete põletikulist seisundit.
Urospermia ja hemospermia puhul tuleb täkule anda sugulist rahu ning teostada uuringud põhjuste väljaselgitamiseks ning nende kõrvaldamiseks.
|
Termineid sperma kvaliteedi hindamisel | |
|
normaalne sperma, seemnerakkude normaalne hulk, kuju ja liikuvus spermavedelikus | |
|
Oligozoospermia (spermatosoidi(de)vähesus |
< 80 milj/ml |
|
< 50 %
progressiivselt liikuvaid seemnerakke
ja | |
|
-morfoloogias normaalsete spermatosoidide arv normist madalam ja väärarenguga spermatosoidide arv suurem | |
|
ejakulaadis normaalsete seemnerakkude arv ja liikuvus vähene | |
|
seemnerakkude täielik puudumine | |
|
spermatootmis-või ejakulatsioonivõimetus | |
Sperma hindamisel saame arvutada märale vajaliku spermakoguse, seemendusdoosis peab olema miljard spermi.
Laialt on kasutusel värske jahutatud kvaliteetse sperma saatmine, mis avardab oluliselt täku kasutuspotentsiaali.
Sperma kvaliteedi hindamine aitab diagnoosida ja vähendada tiinestamisprobleeme.
Ulvi Martin, loomaarst