MÄRA TIINESTUMISE PROBLEEMID 

Kevadel pöörduvad paljud märaomanikud hobugünekoloogi poole sooviga oma mära tiinestada. Enamuse märade puhul see õnnestub, ent mitmetel puhkudel on tiinestamine raske või võimatu. Vaatleme olulisemaid probleeme, mida peab arvestama iga mära puhul. 

Mära tiinestumise eelduseks on kvaliteetsed ja regulaarsed innad, samuti emaka hea günekoloogiline seisund.

Tiinestumisprobleemid jagatakse kolme kategooriasse:

1. MÄRA EI NÄITA INDA. Miks?

• Vähetõenäoliseks, ent mittevälistatud põhjuseks võib olla, et mära on juba tiine! Mitteoodatud tiinusi võib esineda märadel, kes on vabapidamisel ja noortäkkudel on võimalus karja pääseda. Selle küsimuse lahendab ultraheliuuring, mida tehakse mitteindleva mära puhul probleemide avastamiseks.
• Mära innatuse ehk anestruse teiseks võimaluseks võivad olla hormonaalsed probleemid. Talvisel ajal on suguhormoonide teke vähene,eriti kui hobused on vabapidamises, sügistalvisel ajal on anestruse seisund täiesti normaalne.
• Käitumusliku anestruse puhul on mära täkule vaenulik ja agressiivne, kuigi suguhormoonide tootmine on aktiivne ja munasarjades arenevad folliikulid.
• Suguhormoonide ebaregulaarse vabanemise puhul võib esineda nn. pikenenud diestrus, mille puhul folliikulite areng on pärsitud. Selline periood võib kesta isegi kuni kolm kuud; mõnedel märadel on selline probleem püsiv ja ei allu ravivõtetele.
• Üheks probleemiks on ka laktatsiooni anestrus, mille puhul imetaval märal folliikulite areng on pärsitud. Mära näitab inda alles siis, kui varss võõrutatakse. Enasmasti allub selline seisund hormonaalsele ravile, ent mitte alati.
• Munasarja kasvaja  puhul on pärsitud teise munasarja talitlus, ka siis mära ei indle. Harvaesinevaks põhjuseks võib olla ka kromosoomide anomaalia. Sel puhul on suguorganite mõõtmed väikesed, osalise alaarenguga- sellised märad on viljatud.

Günekoloogiline ultraheliuuring annab enamiku nende probleemide puhul vastuse, vastavalt diagnoosile saab hinnata ka probleemi lahendamise võimalusi ja selleks kuluvat aega.

1. MÄRA NÄITAB REGULAARSET INDA,ENT EI TIINESTU. Miks?
• Suureks probleemiks on emaka limaskesta põletik, muutused limaskesta rakkudes ja emaka madal toonus. Emakapõletikku põhjustavad suguliselt edasikanduvad haigused , halva paaritushügieeni ja tiheda paarituse puhul tekkivad bakteriaalsed infektsioonid.
•  Krooniline emakapõletik  põhjustab limaskesta rakkude muutusi, mille puhul märal on raske või võimatu tiineks jääda. Kroonilise endomeriidi puhul võib tekkida püometra- emaka limaskest toodab spetsiifilist nõret, mis väljub häbemest. Vastavalt uurimistulemustele teostatakse bakteriaalset lokaalset ja üldravi vastavalt raviskeemile.
• Füüsilised muutused suguorganites võivad olla mittetiinestumise põhjuseks. Emakakaela trauma tekib raskel poegimisel, rebendid armistuvad ja emakakael ei ole võimeline sulguma; viljastunud ja arenev munarakk väljutatakse emakast ja mära tuleb uuele innale.

Emakatoonuse vähesuse  puhul viljastunud munarakk jõuab küll emakasse,ent liigub ebapiisavalt ja suguhormoonide ebastabiilsuse tõttu tekib uus ind.

Paaritustraumad on ohtlikud mära elule. Perforatsioonid tupes ja pärasooles põhjustavad kõhuõõnes septilise põletiku ja ilma ravita mära hukkub. Traumade vältimiseks on kõige turvalisem tiinestamismeetod seemendus värske või külmutatud spermaga.

3.MÄRA INDLEB JA TIINESTUB , ent kaotab tiinuse varases staadiumis (EED)

Varaseks embrüonaalseks surmaks on loote hukkumine ja imendumine enne organite ja platsenta lõplikku arengut. EED puhul mära ei näita regulaarset inda, ultraheliuuringu teostamisel avastatakse tiinuse kadu. Seemendusjärgse korduva ultraheliuuringuga saab jälgida tiinuse arengut ja diagnoosida embrüonaalsele surmale viitavaid tunnuseid.

  Miks EED?

• Emaka limaskesta fibroos ja teised emakapatoloogiad põhjustavad platsenta arengu häireid ning viivad embrüonaalsele surmale.
• Platsenta ühenduse häired emaka limaskestaga viivad EED-ni ja on põhjustatud erinevatest limaskesta põletikest.
• Tiinust hoidva hormooni progesterooni ebapiisav vabanemine põhjustab tiinuse katkemise ja uue inna tekke. Korduva EED puhul kasutatakse toetavat hormonaalset ravi esimesel 150-l tiinuspäeval.

Oluline on teada, et suguorganite patoloogiatest põhjustatud tiinestumisprobleemide puhul mära üldseisund ei muutu, ei ole mingeid piiranguid hobuse kasutamisel töödes ja treeningutel.

Probleemide avastamine ja seisundi parandamine kvaliteetse tiinuse arenguks ja terve varsa sünniks on hobugünekoloogi ja teadliku märaomaniku ühise järjekindla töö tulemus.

SKEEM 1 kirjeldab terve mära emakareaktsiooni peale paaritust. Põletikureaktsioon väheneb hea emakatoonuse mõjul, tekkinud nõred väljutatakse emakakaelast.

SKEEM 2 kirjeldab emakapõletikuga mära reaktsiooni peale paaritust- tekkivad nõred ei imendu, madal emakatoonus ei võimalda nõredel väjuda, tekib liigne vedlike kogunemine ja sekundaarne bakteriaalne infektsioon. RAVI aitab sellist seisundit parandada.

Head varsaõnne!

Ulvi Martin,

veterinaararst-günekoloog