Mineraalainete ülesanne hobuse organismis. Toimemehhanism ja vajadus

 

Hobuse sööda koostisest on mineraalid kõige unikaalsemad. Koostiselt on nad piltlikult anorgaanilised „kivimid“ ning on raske ette kujutada, et nad seeduvad hobuse organismis.

Mineraalid on oluline osa sööda koostises. Ilma nende osaluseta seedeprotsessis ei saaks organism lõhustada rasvu, proteiine ja karbohüdraate, hobuse lihased ja närvid ei saaks funktsioneerida normaalselt ja luustik ei suudaks kanda keha raskust. Mineraalid aitavad verel transportida hapnikku organismi kudedesse, tagades pH ja vedelike taskaalu. Nad on vajalikuks komponendiks kõikidele ensüümidele, mida hobune vajab sööda lõhustamiseks, samuti on nad olulisteks osadeks mõnede vitamiinide, hormoonide ja aminohapete koostises.

Hobuse organismi koostises on 60% vesi, 30-35% rasvad, proteiinid ja karbohüdraadid ja 4% mineraalained. Mineraalide kohta võiks öelda: vähe, aga väga tähtis.

Mineraalid jagunevad:

  • Makromineraalid, mida vajatakse suhteliselt suuremates kogustes (Ca,P,Mg,Na,K,S,Cl)

  • Mikromineraalid ehk mikroelemendid, mida vajatakse kaduvväikeste kogustena (jood, mangaan, raud, koobalt, tsink, vask ja seleen)

Mitmete mikroelementide ülesandeid ei ole veel lõplikult selgeks tehtud. Sellised „mõistatuslikud“ elemendid on vanaadium, tina, räni, nikkel, kroom, molübdeen ja arseen. Osad nendest on raskemetallid, mis võivad liia korral tekitada organismis suurt kahju- potentsiaalselt toksilised on plii, arseen, nikkel, alumiinium ja kaadium. On selgeks tehtud nende osa seeduvate ainete metaboliseerumisel, ent puudusel ei teki mingeid vaegustunnuseid. Tulevased uuringud selgitavad veel nende elementide funktsioone ja vajadust.

SÖÖTA MÕTTEKALT!

Kõikidel mineraalidel võib olla ebasoodne mõju, kui manustatud kogused on suured, ent õnneks on enamusel lai „turvatsoon“- suurema koguse mineraalide söötmisel ei teki organismis rohkem kasu ega ka kahju, kahju tekib vaid omaniku rahakotile, mis söödatootjale on kindlasti meelepärane.

Olulisem on fakt, et mõned mineraalid mõjutavad teineteist vastastikku- ühe mineraali olemasolu võib mõjutada teise imendumist või väljumist organismist. Kaltsium ja fosfor on kuulsamad partnerid- mõlemad on vajalikud luude arenguks ja taastumiseks, kuid nad peavad olema kindlas proportsioonis- Ca rohkem kui P, et teostada oma ülesandeid.Mineraalide imendumine erineb suurelt, sõltub ,missuguste keemiliste molekulidega nad on seotud (sulfiididena, oksiididena jne.), mis kergendab mineraalide imendumist seedeprotsessis.

KALTSIUM JA FOSFOR

Tähtsaim mineraal on kaltsium, tuntud kui luustruktuuri ehitaja ja taastaja. Vähemtuntud  olulised ülesanded: osaleb südamelihase kontraktsioonide toimimisel, temperatuuri regulatsioonil, rakumembraanide läbilaskvuse funktsioonides, verehüübivusmehhanismis. Kaltsiumi imendumine sõltub ka vanusest- noortel imendub 70% , vanadel hobustel 50% ja vähem saadud kaltsiumi kogusest.

Kaltsiumist peab rääkima koos tema partneri fosforiga. Fosfor on vajalik tervete hammaste ja luude arenguks, energia metabolismiks, märale lõpptiinuses ja laktatsiooni ajal, mil P vajadus tõuseb oluliselt.

Oluline on Ca ja P suhe- puudustunnused tekivad, kui hobune saab Ca vähem kui P. Suhe peab olema vähemalt 1:1, ideaalne 1,6:1. P liig toidus igas vormis seob Ca ja takistab tema imendumist. Huvitav on , et Ca liig ei avalda P imendumisele mõju.

Kaltsiumipuudus või fosfori liig tekitab järgnevaid tunnuseid:

  • Luudeformatsioonid varssadel

  • Luutugevuse vähenemine täiskasvanutel, kergelt tekivad luumurrud

  • Jäikus, lonkamine

  • Kõhnumine , kurtumine

  • Hammaste väljalangemine

Mõlema mineraali  puudusel võetakse neid luukoest, et tagada teiste organsüsteemide vajadused ja funktsioneerimine. Koresöödas, eriti liblikõieliste heinas on Ca palju. Ca puudus võib tekkida, kui

  • sööta vähe koresööta ja palju teravilja, mis sisaldab palju P. Suure koguse nisukliide söötmine viib samuti kaltsiumipuudusele

  • hobune sööb taimi, mis sisaldavad oksalaate, mis pidurdab Ca imendumist(nt. hapupoblikas, rabarber, portulak)

  • hobusel on kõhulahtisus või gastroenteriit

NAATRIUM JA KLOOR – mineraalid, mida kutsutakse elektrolüütideks, väljuvad orgamismist higi ja uriiniga. Na ja Cl koos moodustavad soola. Na ja Cl ioonid reguleerivad hobuse kehavedelike liikumist, samuti närvide ja lihaste elektriimpulsse. Elektrolüütide tasakaalust lähtub lihaste neuromuskulaarne töövõime ja väsimuse tekkimine: närvid ja lihased reageerivad elektiimpulssidele ,mille intensiivsus sõltub elektrolüütide tasemest. Higistav hobune kaotab elektrolüüte, mis viib lihaväsimusele.

Hobuse sööt peaks sisaldama 0,25% kuivainest soola, raske töö puhul ja higistamisel 0,75% KA soola päevas, et tagada kloriidi piisav olemasolu.

Sool sisaldab 39% Na ja 61% Cl. Paljud söödad sisaldavad Na vähe, sellepärast peaks sool olema alati hobusele kättesaadav. Hobune reguleerib soolavajadust ise,sellepärast ei ole hea lisada soola kaerale. Teiste mineraalide puhul hobune vajadust ei reguleeri. Maitsva koostise puhul võivad nad süüa lakukivi liiga palju, mis võib viia suurte probleemideni. Soolapuuduse puhul hobused lakuvad esemeid ja piirdeid, on apaatsed ja isutud.

Na ja Cl imenduvad 75-95%. Liig väljub uriiniga, kui on pidev joogivee olemasolu. Kui joogivett on vähe või puudub ligipääs, võib tekkida soolamürgistus:

  • koolikud, kõhulahtisus

  • tihe vähene urineerimine

  • tagajalgade jäikus

  • lihaste värisemine ja nõrkus

Raviks on vaja anda vett tihti ja vähestes kogustes, suure koguse vee puhul võib tekkida ohtlik ajuturse. Tugeva higistamise puhul tekib kiire Ca langus, mis avaldub lihaste koordineerimatu ebaühtlase käiguna, lihaste väsimusena.

Kuidas soola manustada- puhas sool, jodeeritud sool, soolakivi koos mikroelementidega.

KAALIUM – kolmas elektrolüüt

Kaalium on oluline element rakkude osmootse rõhu hoidmiseks ja pH taskaalu säilitamiseks. Puudusel tekib treeningutalumatus, lihastenõrkus, isu ja janu vähenemine.

Ka kaalium väljub higi ja uriiniga, samuti diureetikumide manustamisega, mida tehakse kiirushobustel kopsuverejooksu profülaktikaks. K vajadus on 0,4-0,6%KA (teravili sisaldab 0,5%KA). K liig väljub uriinuga.

Tipphobuste puhul stressirikastel võistlustel on hea anda kombineeritud hüdreerivaid pastasid „Lite“-pool NaCl, pool KCl. Pika transpordi ja suure õhuniiskuse puhul kaotab hobune elektrolüüte, seetõttu on hea anda hüdreerivaid pastasid ka transpordi ajal, tagades joogivee olemasolu. Maastikusõidul tuleb manustada pastasid ka võistluse jooksul regulaarselt, mis ärgitab hobust rohkem vett jooma ja hoiab neuromuskulaarse funktsiooni tasemel.

MAGNEESIUM

60% kehas leiduvast magneesiumist on seotud skeletiga.Ta on tähtis paljude ensüümide aktiviseerijana.Mg vajadus 0,1%KA/päevas, mis rahuldatakse normaalse ratsiooniga. Mg imendub 40%, väljub oksiidina.

Magneesiumipuudust on hobustel harva, võib olla aktiivselt lakteerivatel märadel, samuti kõrge K ja madala Mg dieedi puhul -tekib teetanusele sarnanev lihaste spasm.

VÄÄVEL – oluline komponent amiinohapete (metioniin jne) ja B vitamiinide (biotiin, tiamiin), samuti insuliini,tauriini ja kondriotiini koostises. Kondriotiinsulfaat on kõhre, luukoe, kõõluste ja veresoonte funktsioneerimise oluline tagaja. S kontsentratsioon on kõrge kapjades ja jõhvides. Väävli liial ei ole esinenud kõrvalnähtusid, väävel eritub organismist uriini ja roojaga.

MIKROELEMENDID

Vaatleme ka mikroelementide ülesandeid organismis

  • SELEEN

Seleen ja E vitamiin töötavad koos ja  kaitsevad rakumembraane ja ensüüme funktsionaalsete häirete vastu- E vitamiin blokeerib vabade radikaalide rünnaku lipiididele, Se väldib vabade radikaalide moodustumist. Dünaamiline duo töötab parimalt, kui mõlemad on optimaalsetes kogustes

Seleen on madala toksilisuse tasemega. Siin ei tohi teooriat „palju on hea, rohkem on parem“ rakendada. Toksilisus on ohtlikum kui puudus. Mürgistuse tunnused:

  • Lokaalne higistamine

  • Koolikud, kõhulahtisus

  • Karvade(saba, lakk) väljalangemine

  • Kapjade lõhenemine piirdest

Seleenivaegus võib esineda vastsündinud varssadel, kutsutakse valgelihastõveks- lihaste toonus madal, värvus kahvatu. E vitamiini manustamine parandab seisundit.

  • JOOD –spetsialist

Põhiülesanne on türeoidhormoonide T4 ja T3 süntees, mis aitavad reguleerida põhiseedet ja ainete imendumist organismi. Joodivajadus 1-2mg/500kg päevas, on madala toksilisuse tasemega. Toksikoos võib tekkida liigse jodiseeritud soola söömisel, samuti pruunvetikate söömisel. Joodi liiga on rohkem kui joodipuudust. Tunnused on sarnased:

  • Kilpnäärme suurenemine hobuse kõri ja lõuapärade piirkonnas

  • Kuiv, läiketu karv

  • Peetunud kasv, haprad luud

  • Külmatalumatus, hüpotermia

  • Naha paksemnemine e. müksedeema jalgadel- joodipuudusel

  • Varsad ema joodipuudusel nõrgad, hüpotermilised, hingamisraskustega, liigeste ja luude arengupeetusega

     

  • VASK

Oluline elastse sidekoe moodustamist tagavate ensüümide koostises, luu kollageeni stabiliseerimiel, kehapigment melaniini sünteesil. Vasepuudus väljendub noortel jalahaiguste tekkega(kontraktuurid), aordi ja emakaarterite rebendid vanadel märadel.

Maks reguleerib vase imendumist, säilitades liiga. Imendumisvõime on seotud teiste mikrolelementide tasemest(tsink, raud, molübdeen). Toksilisuse tase on kõrge. Vasemürgistust kliiniliselt ei ole täheldatud. Puudusel esineb liigesekõhre häirumist.

  • RAUD

Oleme tuttavad hemoglobiini ja raua koostoimega, punalibledel võimaldatakse transportida hapnikku keharakkudesse. 60% rauast täidab seda rolli, ülejäänud on seotud lihaste müoglobiiniga, erinevate ensüümide funktsiooniga. Koresööt sisaldab 250mg/kg rauda, mis katab hobuse rauavajaduse. Suurte verekaotuste puhul tekib rauavaegus e. aneemia, samuti mitmete nakkushaiguste puhul, kui on häiritud punaliblede tootmine . Sel puhul on näidustatud rauapreparaatide süstimine, mis aitab hobusel toota rohkem hemoglobiini.

Kõrge rauatase samal ajal teeb hobuse organismi bakteriaalsetele infektsioonidele vastuvõtlikumaks. Kortikosteroidid on raua allikaks, ka sellised ravimid võivad viia bakterite vohamisele ja põletikuni.

  • TSINK

Tsink osaleb ensüümides, mis imendavad proteiine ja karbohüdraate. Tsingi imendumine sõltub vase ja raua tasemest organismis. Ta mängib rolli kaasuvate ortopeediliste probleemide juures varssadel. Söödas on tsingi tase 15 mk/kg, mis katab tsingivajaduse täiväärtusliku sööda puhul.

  • KOOBALT osaleb B12 vitamiini koostises, puudus esineb koos B12 vitamiini puudusega. Tavaliselt esineb koobalti puudust ja liiga hobustel harva.

KOKKUVÕTTEKS võib öeda, et mineraalide taskaal organismis on oluline tema täisväärtusliku funktsioneerimise tagaja. Täisväärtuslikud söödad tagavad tavaolukorras hobuse mineraalide vajaduse, treeningu ja muu koormuse puhul, näiteks tiinuse ja laktatsiooni puhul tuleb mineraalaineid lisaks sööta mõtestatult ja teadlikult.

 

Ulvi Martin, loomaarst